Meil parima M'ga on aegade algusest peale olnud Tartus mingisugune päris oma koht, kus kohvi lürpida, inimesi vaadata, maailma ja teineteise asju arutada...
Kõigepealt (umbes siis kui jääaeg oli - nii 2-3 aastat tagasi) oli selleks La Dolce Vita (Dolce, nagu meie seda nimetasime). Ühel hetkel kukkus see ära, sest meie suureks üllatuseks, ahastuseks ning pettumuseks otsustasid nad ühel päeval hakata panema Cioccolata calda'le peale purgist võetud vahukoort. Kõik, kes meid vägegi tunnevad, teavad, milline blasphemy see on! Esmalt kasutasime oma sissetöötamisel olevat veto-süsteemi algvarianti - ehk siis ignoreerisime kohta paar kuud, kuid kui seejärel ei olnud miski muutunud, arendasime programmi lõpuni välja - nüüd valitseb Dolce kohal armutu lausveto. Hüvasti itaallased, kes pizzapõhju loopisid ja meid silmates üle restorani meile arrivederci ja ciao hüüdsid. Hüvasti paberlaudlinad ja küünlad! Hüvasti laiekraano dokumentaalsaated. Hüvasti aknast paistvad tartlaste jalad. Hüvasti Frederico Fellini hõnguline Ristorante Italiano!
Kogu paiga-ampluaad ma ette ei võta. Aga nii palju ütlen küll, et hetkel on veto all veel Pang - poolteist tundi sööki oodata on liig!
Et jutt kokku võtta, on meie armastuseks hetkel Cafe Truffe. Väga mõnus kohake ja järjest hubasemaks läheb. Kõige kummalisem on see, et hoolimata viperustest, ei kao vaimustus - viperuste all pean ma silmas M'i sibulamaitselist jäätisekokteili ja seebilist rohelist teed... Millest siis see? Sellele on 4 võrdväärset põhjust:
* Mocha - esimese korra päike ei lähe meelest. ;)
* Marmorkook - kui üks asi sulab suus, siis see kindlasti!
* Teenindajad - mingil põhjusel nad lihtsalt armastavad meid. Täna näiteks ainsa erandina kogu restoranis teenindasid meid naerusuiselt kõik tööl olnud ettekandjad...
* Meie ise - lihtsalt!
Ja konverentsiruumist ärme räägigi!
Aga, et pikka juttu veel pikemaks teha, siis M'ga tšillimised on üks neist asjust ilma milleta ei saa elada. Olgu see uue nimekirja algus -
Mõnusa elu kohustuslikud komponendid:
* M&M out and about!
* Mõni hää raamat küünlavalgel
* Teater!
* Männi-kutsikad koos tegutsemas
(Jällegi - jätkumisel)
Ja siis veel et. Mina kinkisin M'le jõuluks panuse tema reisifondi ja tema mulle Tättvere CD ja DVD. Mõlemad olime enda tehtud kingitusega rahul! Asja ivast saame paraku küll ainult meie aru! Seda nimetatakse lihtsalt teineteise sajaprotsendiliseks mõistmiseks, mis ongi asja võlu! ;)
Mõnus on olla! (sest et kole oli möödas)
3 kommentaari:
Uhh, see oli nagu jalutuskäik läbi meie tartuajaloo. Iseäranis sooja tunde tegi ristorante italiano osa.
Peab nentima, et tegemist oli siiski vaid põgusa asjaga, mis teatavasti diskreetselt jätab välja kummalistes korterites nõudepesemise ja silla peal laumise... "Stuck in the middle with you..."
Hmmm... ma mäletan, et keegi oleks nagu istunud nõudepesu-saaga ajal põrandal ja hüsteeriliselt naernud...
Aga see oli sissejuhatus Tartu restorani/kohviku/etc-lukku. Kõik muud nähtused tulevad omaette vaatluse alla (näiteks kevadel, kui need sündmused üsna suure tõenäosusega korduma hakkavad...)
Miks, oh miks ei ole mina see parim M? Pean tunnistama: närvi ajab, kui teistel on ilma minuta tore.
Vaata, et see ei korduks.
Paha tüdruk.
Postita kommentaar