Viimaste päevade sündmused on sisaldanud paljude inimeste vananemist. Estiteks hakkasin mina oma 24ndat eluaastat jooksma - sain palju õnnitlusi, mis olid väga armsad. Aitäh. Üks nendest oli sama päeva sünnipäevalapselt, situatsioon järgmine:
Telefon heliseb, displayl "Endrik". Ütlen: "Ma kuulen sind!" Vaikus. "Ma kuuleks sind, kui sa midagi ütleks." Pärast mõningat vaikust etteheitev: "Mmmm...mm...mul on täna sünnipäev!!!" Mina: "Tere Marri, palju õnne!" Vaikus. Mina: "Mul on ka täna sünnipäev..." Marri: "Njah... Palju õnne." Ja telefon langeb kuskile, natuke krabinat ja toru otsas vend Endrik. Nimelt Marii on Endriku noorim tütar, kes meenutab mulle, et ma olen ilgelt vana, sest tema on minust TÄPSELT 20 aastat noorem. See on selline haige summa, millega kõigil arvutamine kolehästi välja kukub. Seetõttu möödus mu 20nes sünnipäev valdavalt tähe all: "...ja mõtle, kui Marri saab 20, siis sina oled 40!" Mhmh, aitäh, see on asi, mida üks vastne 20ndatesse sisenenu kuulda tahab. Nüüd on 3 aastat hiljem ja ma leian, et Marri on igati skorpjoni tähtkuju vääriline. Palju õnne meile ja maailmale!
Muide, sünnipäeva esimene sõnum oli: "Need vahakujud on päris õõvastavad. Eriti pimedas." Mitu tundi hiljem järgnes sellele: "Ja muidugi palju õnne." Originaalne! :)
Minu oma sünnipäeval sai Shakespeare'is lustitud, kohal oli igast toredaid inimesi, ka purjus inimesi, mis muidugi natuke lahenivood alla tirisid, aga ei morjendanud end sellega eriti. Pärast Shakespeare'i tatsasime Ivšiga Lutsu, et juua ära Kristiinalt kingitud Endla-vein. Oo imet - meil ei ole joomaurkas ühtegi korgitseri!!! Noh, isa õpetas minu sünnipäeva eelõhtul, et ajad ora läbi korgi ja lükkad korgi sisse. Nii kaua ma selle puutikk-šašlõkivardaga jukerdasin kui see korgi sisse murdus. Siis meenus, et atekas on multifunktsionaalsed vitriinitangid. A kus on atekavõti??? Ei tea... Ja paanika lahti läkski, sest atekas oli miskit, mida mõni pidi homme sealt leidma. Ja nii me saime häbematult kaineks ja uks oli ikka kinni. Isegi, kui Ivš seda juukseklambriga muukida üritas... Go figure!
A üldiselt on mul nüüd punane särk, millel ilutseb kiri "KÄI KANNI, ROSINASILM!", võtmehoidja kirjaga "GOAway" (Londonist!), lahedate lugude plaat, palju nämmat nahakreemi ja palju muud. Ise kinkisin endale pildil ilutseva valge musi. Olen rahul. Saan sellega võlavanglast teile meile saata ja blogida ka aeg-ajalt.
Tegelt oli mul plaanis ka kirjutada järgmise päeva sündmustest, aga kui pikaks saab ühte postitust ajada? Ei saa öelda, et mul eriti süümepiinu oleks, aga viitsimine sai otsa. Ja pealegi, järgmise päeva sündmused on veto all "GKs toimuv jääb GKsse". Ja pealegi - lugege meie eiteamillal ilmuvat raamatut! ;) Seal on kõik olemas...
PS. Kõik Maarjad EI OLE huvitavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar