Uimerdame meie Ivshiga teatrisse. Aega maa ja ilm - no ligi 2 tundi ikka julgelt. Liina oli just veidi tagasi helistanud ja öelnud, et ta ei hakka enne teatrit meiega kokku saama, vaid läheb otse. Me veel mõtlesime, et mis mõttes?. Liinal on teisi sõpru veel peale meie. Vanemuises eriti uhkeks läinud. Tema läheb otse teatrisse... Pft!
Ja nii me siis siunasime Liinuškat ja uimerdasime mööda Ülikooli tänavat. Ivsh veel viskas killu, ütles, et "lähme koos koosse!" Suht vaimukas, ma arvan. No ja muidu oli tuju üsna elev, sest me ei põletanud Ivshiga Lutsu teatrimaja maha, elektrisüsteemi ka õhku ei lasknud. Normaalne. Läksime koos koosse ja ostsime näitlejale (kes ei tea isegi, kes Merilyn Oolo on... No tere tali!) ananassi. Ivsh veel ütles, et "bananassi". Ja no suht vaimukas oli.
Uimerdasime, siis Vanemuise mäest üles. Aega maa ja ilm. Aga millegipärast läks Shakespeare'i peale meie veel väga palju inimesi chillima. Nad kõik olid vääääga pidulikult riides ja neil kõigil oli vääääga kiire. Muudkui tormasid meist mööda. Majaesine oli ka autosid täis. Kuni ütles Maarja: "Miks nad kõik juba teatrisse lähvad? Kas neil on mingi teine aeg, kui meil?" Ivsh ütles: "Neile öeldi kindlasti kuueks!" (No ikka üle keskmise vaimukas) Taris neiu oma pileti välja ja... - mis selgus! Teater hakkas tund aega varem, kui me olime arvestanud. Õnneks meil oli sellele vaatamata tubli 15 minutit varu... Maarja jõudis veel moka otsast turtsatada, et Shakespeare on niikuinii täna reserveeritud.
Tahaks kohe Universumit kiita. Kõik asjad tulid hästi välja. Õnneks me oleme sellised lõulaiferid, et pidime enne Villusse kohvitama minema. Õnneks oleme meistermõistused ja ületame kriisisituatsioonid suht lennult. Õnneks, olles valetanud eelnevalt, et meil on teatrisse kiire, et ühest tülikast kohustusest pääseda, me ei hilinenudki. Õnneks tuli välja, et see polnudki vale. Õnneks poleks me Villusse niikuinii saanud.
Üle keskmise vaimukas ikka.
Kui nüüd saaks veel Universumilt midagi paluda.
Pidades täna Ivshiga videvikku, arutades maailma asju, jõudsime me kummalise probleemsituatsioonini. Kust mehed võtavad, et naiste tunnetega tuleb arvestada? Kui üks on bauntsi-bauntsi ja teine ei võta midagi ette, vaid muudkui arvestab tunnetega, siis on küll pähkel.
On ju?
Ses mõttes, et kui ei arvestaks, oleks ka okei. Aeg-ajalt.
2 kommentaari:
Universum keeras mulle täna täieliku käki! Ja siis tegi natuke head ka. Ja ma põhjustasin ühe peretüli. See oli lõbus!
oh sind küll...
aga mina valutasin pead nii, et silme eest läks mustaks. siis ma oksendasin. siis ma lesisin poolunes liikumatult voodis. siis tuli liina koju. siis ma ajasin ennast püsti, et küsida, kas liinal rohtu on. liina ütles, et tal pole üldse. siis ma ütlesin, et mul ka pole. siis liina ütles, et kas paracetamoli ka pole. siis mina ütlesin, et ei ole. siis ma läksin ja võtsin oma riiuli pealt ühe paracetamoli. siis läksin kööki. siis panin tableti suhu. ja siis liina juba seisis ja ootas, et ma ta käest veetassi võtaks pealejoomiseks. siis komberdasin voodisse tagasi. siis läks jälle silme eest mustaks. ja siis oli hommik. nüüd on halb, aga talutav.
ja see, et liina ennetavalt tassi vett lasi ja mulle selle ulatas enne, kui ma ise juua otsima hakkasin, on kõige ilusam asi, mis keegi mulle kunagi teinud on! elupäästja!
ja teie takso maksis 63,50 ja teil oli kahepeale kokku täpselt 64 krooni. see on kõik, mis mul liina jutust eile öösel meeles on.
Postita kommentaar