teisipäev, oktoober 25, 2005

Previously:

Maarja siis võttis südame rindu ning, riskeerides korrumpeerumisega, lausus: Ma räägin ise...

Mis ma siis sain rääkida? Eks ikka tõtt. Osakonna juhatajale ja feministile ju valetama ei hakka. Tagajärjed võivad hirmsad olla. Esiteks: Mina ja A-L korraldasime eelmisel aastal kevadkooli. Teiseks. Mina ja A-L kuulume TÜLi. Kolmandaks. Mina ja A-L kuulusime Festivali korraldusmeeskonda (meil olid ju nabasärgid ja puha). Nähes, et see ei aita situatsiooni kummalegi poole kallutada, otsustasin ennast näidata altruistlikust küljest - Neljandaks. A-L on Sirpi artikli meisterdanud, mina mitte.

Vaikus.

Mnjah...

Vaikus.

Kuskil tegi just konn "Ribit!"

Ja siis: Anneli ütles: Mina annaksin stipendiumi Maarjale. Keegi ei taha kunagi võtta vastu TÜLi juhatuse kohustust. Selle peale Epner ütles: Siis on otsustatud! Mina särasin õnnest. Lennart oli nõus. Mina särasin ikka õnnest.

Ja siis tuli koosoleku tsenseeritud osa, mida tehniliselt kunagi ei toimunud. Ep lausus: Ja öelge siis TÜLis ka, et tegemist ei ole korruptsiooniga, vaid õppejõud soovitas Maarjat lihtsalt esimesena.

And that, ladies and gentelmen, is my story!

THE END

Kommentaare ei ole: