Jälle tundub, et täna ma ei skoori. Ei skoori. Ei skoori.

Kui ma tulin, siis ma tahtsin ära minna. Kui oli äraminemise aeg, tahtsin jääda. Rahuldamatu tüüp. Kuuendalt korruselt vist...

Oli kodu. Oli promill. Olid mees ja jumal. Ja mina ei tahtnud magama minna, sest siis oleks järgmine asi hommik. Ja hommikul peab minema. Ja mina ei taha praegu üldse kuskile minna. Kindlasti on tagasivaadates tore. Aga praegu ei taha. Kopp on ees! Täiega.

Alkohol aitab alati. Tihti just kahest siidrist end nii sassi ei kammi kui täna. Aga lisa sinna meeletud töötunnid ja järsku ongi kaks Alot silme all.

Mõistujutt, ma tean. Aga need, kes peavad, teavad. Ja need, kes teavad, loevad. Pai!