"Aeg ei seisa paigal, mina küll."

Universum on üks igavene käkerdis, peaks mainima. Mis asja ta susserdab vaeste inimeste eludega?!

Ühesõnaga. Eelmine nädal jõudis minuni mu kohta leviv kuulujutt: "Maarja on inimvare, kel puudub igasugune eraelu." (Aitäh, M.) Selgus, et esimene pool on jutu ametlikult levitajalt, saba telefon-meetodil külge tulnud. Ivš muidugi röögatas selle peale: "Vaata, mida sa teed. Su töö ongi eraelu!" Aga samas onju, psssssst, leppisime kokku, et sellest väljaspool GK-d ei räägita! ;)

Tegelikult on mu mure selles, et kust peaks üks vaene lõpetamata bakalaureusega vabakutseline eiteamis selle eraelu nii äkki võtma, kui universum järjekindlalt vastu mängib. Ükskõik kellele helistada ja küsida, pakkuda, anuda, meelitada mõnusat ajaveetmist on vastus: "Mul on külalised!" või "Ma olen sünnipäeval." või siis "Ma ei viitsi praegu kodust välja tulla." ja "Ma magan praegu." ning "Mul on homseks gaziljon kontrolltööd parandada" elik "Ma olen kuskil Jõgeva taga". No issand jumal!!! Selline tunne, et kogu maailm magab. Ja kui sa siis mõtled, et kui chillida ei saa, siis teeks tööd, siis kus sa sellega!!! Kogu aeg on mingi proov või läbu või tikkude-topsist-väljavõtmise-maailmameistrivõistlused.

Igav on...

Gaah!

Universum, mis sul viga on??? Kas tuleb näopeks praegu või?

Ja üleüldse. Maria the Wise a.k.a. Queen of Everything. I miss you, you prissy old twit! Tšoklit nait on tegemata!!!