See on ju suisa hirmus, kui kiiresti maailm kübernistub (palun hääldada nõnda, kui hääldaks "tsisternistub"). Hull oli juba see, kui suur osa eraelust kandus MSN-maailma, nüüd juba hakkab töö ka tulema. Arvutikaas lahti, MSN sisse (küll on hea, et seda saab automaatselt teha, sest mõelge ka, kui palju aega see säästab!), tšekid üle, kes on online, kes offline. Kui kohal ainult jobud, siis muudetakse end "nähtamatuks" ja oodatakse näiteks elu armastuse esildumist, kellele ilmumise korral kallale söösta. Kui elu armastus juhtub online olema, siis on keskmise blondipoolsema naisterahva stereotüüp käitumine järgmine:
1. aste: avad elu armastuse akna, aga ei trüki sinna midagi.
2. aste: ootad, et ta midagi esimesena ütleks.
3. aste: tunned piinlikust, et lihtsalt jõllitad seda akent ja ei tee midagi. Sul hakkab endast hale, avad Wordi ja trükid sinna ühe rea teksti. Asjalikku.
4. aste: miks ta midagi ei ütle? GAAH!!!
5. aste: ei viitsi Wordis midagi asjalikku kirjutada (ei saa ka, kuivõrd jõllitad SEDA akent), Wordi tekst muutub kardinaalselt asendudes: "miks ta ei ütleeeee midagiiiiii? uuuu uuuuu? kaua maa oooooootaaaaaaaaaan... siiiiiiiliiiiiiiiikeeeeeee, kuuuuuuuuus saaaaaaaa oleeeeeeeeeeeedd? hhhhhhfjklajhsfklajflsfojcvklnsigkdjigjlidkgkdsnjgnkjsdgfa%&#/)I%P"
6. aste: peast käib läbi mõte esimesena midagi öelda: "tsau"? liiga igapäevane... mm, "ahoi!"? ei, kõlab nagu meremees... "uu"? pole liialt seksikas... mm...
7. aste: loobud mõttest ise midagi öelda, see oleks piinlik (paradoksaalsel kombel ei ole see piinlik, kui keegi teine seda teeb!)
8. aste: hakkad teda mõjutama PMide kaudu - "nii igaaaav!", "keegi ei armasta mind", "õnnetuke", "maailm on kole ja paha", "vajan lojutust", "vajan kallistus"...
9. aste: tundub, et kaastunnet ei suuda äratada, lülitame sisse manipulatsiooni: "aitäh, et tulid mu ellu!", "tänane päev oli just see, mida vaja oli!", "minu unistuste mees"...
10. aste: MIKS TA OFFLINE KADUS???
11. aste: tagasi tuli! :)
12. aste: miks ta ei ütle midagi?
13. aste: manipulatsiooni uus tase - online, offline, online, offline, online, offline, online...
Jah, tõenöoliselt 13. astmeks mehe näts katkeb ning ta alustab vestlust!
Oli see kõik nüüd seda väärikust väärt, kas ei oleks kergem öelda: "ARMASTAN SIND, ABIELLUME?", saada võibolla vastuseks "Ei!" ja liikuda eluga edasi? Vist mitte.
Kusjuures nii käituvad ka kõige normaalsemad. Ka mehed käituvad nii. See on MSN-mäng, millest keegi loobuda ei soovi, ei taha, ei suuda - kas sellest on saamas elu?
Täna oli mingi MSN-kamm korraks. Pärast seda ütles üks hää sõber MSNis (tsiteerin):
3:12:31 PM : oli vist mingi üleeestiline elektrikatkestus
3:12:41 PM : või msniserver oli maas
3:12:53 PM : korraks jooksid kõik kontaktid maha
3:12:55 PM : kas sul ka
maarja35@hotmail.com: jah
3:13:03 PM : naljakas
3:13:11 PM : ma vaaatasin, et uu, sõbrad
3:13:18 PM : ärge jätke mind kõik korraga maha
Selline lugu. MSN-server katkes ja elu jooksis tuhandetel inimestel silme eest läbi. Hirmus!
Kohutav on veel MSNi juures see, et neist vestlustest ei mäleta, kas see oli mängult või päriselt. Kas jutud, mis said räägitud jõudsid ka vastase teadvusesse või ei? Ja selle tulemusena räägid ilmselt oma jutud mitu korda üle.
Kole on töötegemine. Miks? Sest olulised failid, oluline info kaob, kus see ja teine. Loomulikult on võimalik ses imelises maailmas logi pidada, aga... tegelikult, TEGELIKULT kasutatakse ka seda, et oma EA vestlusi üle ja üle ja üle ja üle lugeda, neid siis analüüsida, järeldusi teha jne.
Ja üleüldse. MSN on terminina nii võimsalt kasutusse läinud, et isegi mina, kes ma tegelikult Adiumi kasutan, ei oskaks ennast ilma selleta arusaadavaks teha.
Suurtest ja väikestest algustähtedest ma üldse ei räägi.
Seega, kuhu see maailm jõudnud on?
8 kommentaari:
Siis on veel sundimatu jutu alustamise variant, et justkui oleks asja.
Siis on võimalik teha vastastikku msninimede võistlust!
Siis... siis... siis...
Ma ei teagi kohe. Skaip on tegelt eriti saatanast. Ausalt. Skaip näitab ka, mis päeval ja mis kell ja mis sekundil inimene viimati sees oli. Urrauhh!
Mõtlesin jõledamalt vaimuka kommentaari panna. Ei palutshajenud.
Ps: U nas v Moskve takie sabaki: Laika, Belka, Strelka, Jolka i Palka. A kak u vas, fašistõ?
(Üritasin midagi päästa)
Aa, unustasin ära. Võimalik on teha ka pilditerrorit.
anonüümne olen mõistagi mina!
ja siis on veel see, et kas msn-is räägitud jutt üldse loeb või teeme ilusat nägu, et mõnda teemat pole kunagi jutuks tulnudki.
huvitav kui kaua läheb, et inimesed kaotaksid kõnevõime ... piisab ju ainult näppudest ja klaviatuuristki.
ja tegelikult ma olen olemas küll. ja millalgi tulen tartusse ka. ja velsker pani mu mulle a, aga miinuse pani taha. ütles, et ma muidu veel arvan, et mul pole kuhugi areneda. vot selline mees.
hmmm, hämmastav.
a seet mis su elurmastus ytles?
no tüüpiline! kas ma rääkisin enda eluarmastusest? ma rääkisin HÜPOTEETILISEST eluarmastusest. kes ilmselt hüpoteetiliselt oleks öelnud: "mis sa virvendad siin?" vms.
ivšši unustamatust kommentaarist eeskuju võttes lisan omapoolse anekdoodi, mis minuni jõudis kunagi ammu Kuldse Trio kassetilt. Et seda poliitiliselt veelgi ärksmaks teha, lisasin omapoolse muganduse.
Gorbatšov on Bushil Californias külas. Bush näitab talle viinamarjaistandusi ja kiitleb: "Meil on nii suured istandused, et hakkad hommikul sõitma ja õhtuks ei ole ikka veel läbi jõudnud." Gorbatšov muheleb ja sõnab siis äratundvalt "Daa, u nas toože takiije mašiinõ... fašištõ!"
aga ikkagi, mis ta ütles?
Postita kommentaar